Tõrva keskväljak

Tõrva keskväljak
Arvo Pärt, Arbos (1977).
Tõrva keskväljak
Planeeringu ülesehitus sarnaneb fraktaalselt hargneva puuga. Puu kasvab välja vanast kõrtsihoonest. Puu tüvi liigendab erinevaid tegevusi platsil. Harulised oksad ühendavad kokku keskväljaku ja pargi. Puu latv ulatub vaatesillana jõe kohale. Oma loogika järgi paiknevad puulehed märgistavad olulisi sõlmpunkte ning “kultuurikilomeetrit”.
Tõrva keskväljak
Tõrva keskväljak
Keskväljak ja Nooruse park moodustavad sujuva terviku, mis mõtteliselt pikeneb Veskijärve puhkealale.
Tõrva keskväljak
Kujunduse eesmärk on säilitada platsil avarus ja samas luua erinevaid mõnusas mõõtkavas olemisruume. Plaanis puutüvedega sarnanevad jooned jagavad platsi ribadeks. Igal ribale on vabalt paigutatud erinevaid tegevusi soosivaid elemente. Kõik väikevormid on teisaldatavad või maapinnaga tasa, nii saab platsi lihtsalt kasutada rahvarohketeks sündmusteks.
Tõrva keskväljak
Tõrva keskväljak
Väljaku detailid.
Tõrva keskväljak
Vaade pargi suunas. Harulised rajad ühendavad platsi ja pargi.
Tõrva keskväljak
Tumedast betooonist lehte on mitmes erinevas suuruses. Seda saab paigaldada maapinna sisse ja peale. See toimib nii istme kui dekoratiivse pinnakattematerjalina. Motiiv tähistab Kultuurikilomeetri sõlmpunkte ning ilmub siin ja seal keskplatsil.
Tõrva keskväljak
Sild üle Õhne jõe. Sild ei ole ainult jõe ületamiseks vaid koht olemiseks, mängimiseks, pildistamiseks, kohtumiseks. Plaanis sarnaneb sild kahe kokkupuutuva ovaaliga. Romantiliselt meelestatud inimesed võivad näha siin kahte viljapead, sõrmuseid vmt.

ARBOS on võrgustik ja organiseerimise printsiip, mis hargneb fraktaalselt ja ühendub risoomselt.

 

 

Nagu elus puu toimib see:

– mitte-hierarhiliselt: vaba ja ebaformaalse ruumikorraldusena, sümbiootilislt ja risoomselt, vastastikku toetavalt, demokraatlikult, kodanike algatusi soosivalt,
– samas hierarhiliselt: luues fookuse, tüve, keskväljaku ja -pargi, võimendades kesklinna tõmbekeskusena.

 

– ettearvatavalt ja generatiivselt: ruumi korrastamine on üheselt arusaadav ja elanike poolt demokraatlikult juhitav pikaajaliste eesmärkide raames,
– samas ettearvamatult: kompositsiooni habras õhuline ülesehitus on tundlik juhuslikele liikumistele; linnaruumi rakendatult on mitmekesine ja ruumiliselt mitmeplaaniline, sündmusi esile kutsuv.

 


 

Asukoht : Tõrva
Tellija : Tõrva Linnavalitsus
EV100 arhitektuurikonkurss : 2015, III koht
Arhitektid : Siiri Vallner, Indrek Peil